Mõnikord on elul põnev viis asjad paika sättida just siis, kui me seda kõige vähem ootame. Ma pole päris ammu vardaid kätte võtnud, kuid paar nädalat tagasi jäi mulle poes näppu üks soomekeelne kudumisajakiri. Ajakirja sirvides jäi silma ilus palmikutega talvemütsi muster. Täpselt selline müts, mida tahaksin endale pähe tõmmata.

Kuid seal oli üks väike konks… palmikud. 

Ma imetlen alati palmikutega kootud asju, aga ise pole ma neid kunagi proovinud. Vaatasin mustrit ja mõtlesin: “Kas ma tõesti saan sellega hakkama või jääb see projekt teostamata?”

Ja siis, justkui tellitult, märkasin paar päeva hiljem Facebookis kuulutust kohaliku kudumisklubi kohta. See tundus märgina! Nii sammusingi kokkusaamisel.

Milline soe vastuvõtt! Sain sealt täpselt seda abi ja julgustust, mida vajasin. Selgus, et palmikud polegi nii ületamatud, kui nad paberil tundusid, eriti kui sul on kõrval kogenumad käed ja toetav seltskond. Lisaks uutele nippidele sain kauba peale imelise õhtupooliku 🙂

Nüüd on mu vardad jälle soojad katsetan juba uut kudumisprojekti.